KRIIPS

Kuigi ma enam ei ole näitleja Polygoni lavastuses "Kriips", siis creepy elu on mul siin sellegipoolest. Kirjutan isa soovil lähemalt nn "creeperitest", kes üks päev mind koju saatsid koolist (ps, neid on juurde tekkinud...ennem oli 2, nüüd on 6).
Pühapäeval, kui mina rahulikult jalgpalli mängisin kuskil Põhja pool Alkmaari lähedal, siis minu klassikaaslased, kes elavad Nieuw-Vennepis kooli lähedal, tahtsid tulla Hillegomi McDonaldsisse, mis on juhtumisi minu kodust umbes 500m kaugusel. Niisiis kui poolaeg oli mängitud, siis vaatasin telefoni ja mulle oli WhatsAppi (vanemale generatsioonle: tarvik telefonis, kus saab teha grupivestlusi interneti kaudu, saab saata pilte ja helisalvestisi) laekunud pilte klassikaaslastest mu maja ees. Esimene oli veel okei, sest saan aru, et nad sõitsid mu maja eest mööda et sinna jõuda. Kuid pärast teist poolaega sain ikka veel pilte ja nad polnud lahkunud. Nad vist ootasid mind, või siis tahtsid olla meeletult kahtlased. Ütlesin et ei jõua vähemalt tunni aja jooksulgi veel koju ja siis nad õnneks läksid Maci. Tunnikese pärast sain pildi, kus McDonaldsi paberkott oli mu ukse taga. Seal sees oli jäätis (vähemalt seegi hea, et jäätist tõid, muidu oleks vist lähenemiskeeldu kaalunud).
Et juttu veidi värvikamaks teha, siis lisan pildid, mis mulle saadeti.

 See oli esimene pilt minu maja eest.

 Tema on üks neist kahest, kes teadis algselt kus ma elan.

 Ja see on duššimüts ja nad on endiselt mu maja ees.

 Inimene vol 2, kes teadis kus ma elan.

 Seal on McDonalds, pilt on tehtud mu maja eest...

 Siin nad piiluvad mu majja sisse...

 Kui te kunagi kedagi neist kohtate, siis ärge looge nendega silmsidet. Vasakult Pieter, Mathijs, Li Chen, Ka Hei, Maarten ja keskel on Akash.

 Nemad lahkumas mu maja eest.

 Ja nüüd nad on jälle tagasi.

 See jäätis.

Ma olen suhteliselt kindel, et nad üritavad seda postitust google translate'iga tõlkida. You will not succeed! Ühesõnaga lugu sellest, kuidas mina satun alati kõige veidramasse seltskonda.

Tadaa
Inger