Aga igatahes, hommikul ootasime tükk aega et kõik kohale jõuaksid. Lõpuks olid meid kokku 11: Tania ja David Mehhikost; Eugenia, Marcelo ja Joaquin Uruguayst; Marie ja Juliette Belgiast, Isabel Saksamaalt, Toyi Tšiilist ja mina ja Grete Eestist. Ootamise ajal tuvusime ka mingi Argentiina mehega kes väidetavalt töötas Madridis ja tuli Amsterdami puhkusele. Ma küll siiamaani ei tea, kuidas juhtus et ta meiega rääkima hakkas, aga tundus väga tore olevat.
Kella 12-1 paiku hakkasime liikuma Rijksmuseumi poole, mille pargis toimus suur festival. Läksime sinna suure I AMsterdam sildi juurde ja tegime väga palju pilte, siis saime endale tasuta nokamütsid ja õhupallid. Kõndisime seal siis natuke ringi, kuulasime muusikat ja siis otsustasime edasi liikuda. Mina, Grete, David ja hiljem liitunud Soome tüdruk Iina tahtsime väga minna Kentucky Fried Chickenit sööma, aga see asus rongijaama juures, mis oli suhteliselt kaugel festivalist. Seega ei tahtnud teised meiega nii kaugele jalutada, sest neil oli kõht liialt tühi, et oodata. Jätsime siis nemad maha ja asusime oma suurele seiklusele. Tee peal tuli kohe vastu üks väike Itaalia mees, kellel oli seljas SuperMario kostüüm. Mõtlesime Gretega, kas see on nii kogemata, kuid kui märkasin ta seljas SuperMario tegelastega seljakotti, siis jooksime ruttu ta juurde ja palusime temaga pilti teha. Ta oli meeleldi nõus ja tegi enda telefoniga ka pilti. Lisaks selle näitas ta meile oma telefonis pilte, kus ta oli ka teiste inimestega samal põhjusel pilti teinud.
SuperMario teele saadetud, märksin tee ääres taevast. See oli suursuur pood täis USA ja UK komme, hommikuhelbeid, igasugu karastusjooke ja kõike muud mida suudate ette kujutada. Me ei suutnud keegi lihtsalt mööda vaadata nii et jooksime sisse ja ilastasime kõik kohad täis (mitte päriselt). Ostsin endale pengui šokolaadi, mis on olnud minu südames Inglismaa aegadest ja "küpsisetaigna"maitselisi Pop Tarte. Grete soetas endale Bertie Bottsi kõikvõimaliku maitsega oakommid ja David ostis endale mündimaitselisi M&M'se.
Kui jälle teele saime, siis leidisime õige koha üles järgides trammiteed ja trammi, millel oli kirjas "Centraal". Jõudsime õnnelikult KFC'sse ja siis tellisime imelist toitu- kana. See oli tõesti hea. Mina ja Grete sõime seda esimest korda nii et David tegi pilti sellest. Siis naersime tükk aega seal üksteise seni naljakate juhtumite üle ja kui kõht oli meeletult täis, liikusime edasi.
Nüüd tahtsime teistega jälle kokku saada, nii et pidime neid ootama natuke aega. Mina ja Grete ostsime endale Hollandi jalgpallikoondise jalkasärgid. Veel kohtusime tänava peal ühe Šoti poisiga, kes laulis tänava peal parajasti. Andsime talle natuke sente, sest meid väga huvitas kust ta tuleb ja küsisime soovilooks midagi Ed Sheeranilt ka. Ta oli väga sõbralik, rääkis meile et tegi väikese Euroopa tuuri ja Amsterdam olevat tema viimane peatus enne kui ta tagasi koju läheb. Tegime siis temaga ka pilti ning lõpuks saime teistega ka kokku.
Viimased tunnid käisime veel turistipoodides ringi et naerda natuke selle kauba üle, mida pakuti ning siis pidime rongi peale jooksma.
Nii mina kui ka Grete nõustusime, et see oli siiani Hollandis veedetud päevadest kõige parem ja päevale lisas valgust veel Liverpooli 1-0 võit Manchester Unitedi üle!
Vajutage piltidele, et suuremalt näha!
Järgmiste piltideni!
Tadaa,
Inger
2 kommentaari:
Millal sa veel viiulit mängima õppisid?
siin koolis õpetatakse kõike!
Postita kommentaar