laupäev, 28. september 2013

A LITTLE OF EVERYTHING

Haha, täna on ju laupäev, aga sa pidi kirjutama juba neljapäeval või reedel....
Ups
Tegin küsitluse. Miks kedagi mu nädalavahetus ei huvita? Ikkagi räägin. Räägin sõpradest ka, okei, sest see ju võitis. Tundidest võin ka midagi rääkida ju iseenesest, sest kui juba kirjutan, siis võin möödnud kahe nädala jagu jutte kirjutada. Või noh, mitte päris.
Igatahes. Ee...sõbrad jah? No ütleme nii et koolis neid mul juba pisitasa tekib ja facebooki on ka osad juba sõbrataotluse saatnud, nii et kui see ei ütle "tahan sinu sõber olla", siis mis üldse ütleb? See nädal näiteks oli juba päris hea, sain erinevate inimestega lõunat süüa, sain pilte teha inimestest ilma et see oleks veider olnud ning neljapäeval saatsid (või pigem jälitasid, kuidas võtta) kaks klassivenda mind koju, kuigi nad elavad kooli kõrval põhimõtteliselt. Nad ütlesid, et neil on igav, aga nad vist tahtsid salaja teada, kus ma elan. Ja üks klassivend tuvustas mulle türgi pitsat. Hea oli. Neli euri maksis. Lühilauseid ei tohi kasutada, tuli meelde.
Nüüd väike tõestus mu vanematele ja sugulastele ja sõpradele et ma reaalselt räägin ka siin kellegagi. Jah Irma, tegelikult ka räägin.

                                 Economy. Pildil on Gabriela, taustal olev poiss on Tristan.
                             Minu tavaline söögiseltskond, kuigi siin veedan nüüd vähem aega.

            Esiplaanil on Li Chen, kellel on minuga lisaks paljudele tundidele kunst. Kunst on lahe.
 See on minu mentoriklass. Kuna klass koosneb 90% poistest, siis õpetaja lahkumisel hakkavad nad tahvlil trips-traps-trulli või poomist mängima.
                                                 Või siis niisama mängivad telefonidega.
 Need on minu põhilised sõbrad, pildilt puudu Gabriela. Vasakul on mu prantsuse keele pinginaaber Shailendra, keskel on Li Chen ja Ka Hei ning paremal ääres Mathijs, kes vaatab Doctor Who'd.
See on Maarten, tema teeb inimestest pilte ja siis fotoshopib neid oma telefoniga.

Rohkem pilte mul pole. aga mul on veidi videomaterjali koolist ja inimestest nii et kui ma seda juurde saan, siis teen tuvustava video koolist ka.
Aga sõpru on mul tegelikult rohkem, kui piltidelt võib välja paista. Üks väga tore tüdruk on Nadine, kellega ma olen vaba tunni ajal tavaliselt koos. Siis on veel klassivendi, kellel on samuti vaba tund minuga koos ja kes alati küsivad ja aitavad mul hollandi keelt õppida. Veel on mu hollandi keele pinginaaber, kes on väga tore ja abivalmis ja temal on tihti koos minuga igav, sest mina ei saa aru ja tema lihtsalt kordab aastat. Siis on mul veel bsmi sõbrad, kellega ma räägin seal tunnis, kui me tennist mängime. Ja siis on muidugi veel inglise keele õpetaja, kes on üldiselt väga lahe ja tore.
Sõpru on mul ka väljastpoolt koolist ehk siis jalgpalli trennist. Seal on kõik türdrukud lahedad ja nendega saab alati vabalt suhelda. Samuti treeneri kümneaastane poeg alati kiidab mind ja teeb high5 kui ma väravast mööda ei löö.
Ja siis on loomulikult sõbrad YFU'st. Nendest ma olen juba kirjutanud väga palju, aga täna räägiksin eraldi Imkjest, sest ma veetsin reedese öö vastu tänast tema pool ja see oli väga lõbus ja tore.
Kandun üle uuele teemale seega- nädalavahetus.
Reedel pärast kooli viisid Karlijn ja Jeroen mind Imkje juurde, kes on peaaegu üksi kodus olnud terve nädala. Tema hostvanemad on Portugalis puhkusel, aga tema hostõde Nikki, kes on ühtlasi minu kontaktisik, on temaga olnud õhtuti ja öösiti kodus. Mina läksin sinna Imkjet lõbustama. Jõudsin kohale ja siis sõime kolmekesi õhtust, peale seda valmistasime end ette vaatama Les Miserables'it, mis mulle ja Imkjele mõlemale väga meeldib. Filmi ajal laulsime palju kaasa, mis väga häiris Nikkit sest ta polnud filmi varem näinud. Kui film oli lõppenud ja Nikki läks magama, siis panime käima orginaalmuusikali laulud ja laulsime veel rohkem kuni ära väsisime ja läksime magama.
Hommikul otsustasime kaneelipannkooke süües, et veedame ülejäänud päeva küpsetades. Läksime poodi, ostsime süüa ja šokolaadi ja ben&jerry jäätist ja ümbrikke ja mina ostsin veel sooja stroopwaffelit ja siis naasime Imkje juurde, kus asusime küpsetama chocolate chip cookieseid. Kui need olid valmis, vaatasime natuke Kääbikut ja siis hakkasime tegema banaanileiba. Kui see ahjus oli, vaatasime ülejäänu Kääbikust ja siis sõime õhtust, mille Nikki meile valmistas. Siis tõi Nikki mind koju ja praegu käib telekast Kariibi Mere Piraatide kolmas osa.
 Soe stroopwaffel. Heaven.

 Imkje ja tema kraanikauss.
 Imkje ja tema ahi.

 Nikki ja tema lap-top.
 Banaanileib!!

Nüüd on vist veel vaid tundidest jäänud rääkida, jah?
Alustan algusest. Matemaatika: Tunnis õpetaja seletab teistele asju, minu laud on viltu, et ma saaks enda selja tagant olevatelt inimestelt abi küsida. See on ainus tund, kus ma üksi istun ja see on ühtlasi ka kõige raskem tund, sest õpetaja soovib näha kuidas ma pingutan ja minu pingutamine näeb välja nii, et võtan lahti ühe ülesande ja ülejäänud tunni lappan oma sõnaraamatut, et ülesannet tõlkida. Lahendamiseni tavaliselt ei jõuagi. Reedel oli matemaatikas suur töö kah, mille puhul algselt ütlesin õpetajale, et ei saa seda teha, kuid tundi ilmusin siiski kohale ja üritasin võimalikult hästi teha. Äkki teenisin ühe punkti kuskilt? Hoian teid sellega kursis.
Prantsuse keel: Kuigi see tund ei ole kõige raskem, siis on see minu jaoks kõige ebameeldivam sest õpetaja räägib enamuse tunnist hollandi keeles ja kui mu pinginaaber üritab mulle tõlkida, siis ta saab kurjaks, et me räägime. Samuti ei mõista ta, et kui teised kirjutavad raskeid sõnu vihikusse ja mina ei kirjuta, siis miks ma seda ei tee. Põhjus on selles, et mina olen prantsuse keelt õppinud 10 aastat 5 korda nädalas, nemad aga 5 aastat 3 korda nädalas. Nad on suuresti maas minu tasemest ja nende rasked sõnad ei paku pinget. Meil on olnud 2 tööd ka, aga ei, ma ei teinud neid hästi. Miks, Inger? Sest ülesanne oli tõlkida holladi keelest lauseid prantsuse keelde. Sain ühe lausega 10st hakkama. Päris hea ju.
Majandus: Üks mu lemmiktundidest. Miks? Sest õpetaja on lahe, minult ta hetkel midagi veel ei oota sest mõistab, et enne on vaja keel selgeks saada. Tunnis istuvad minu ümber lahedad inimesed, kellega saab rääkida, kui ülejäänud parajasti kodutööd teevad ja üleüldse tore õhkkond on selles tunnis.
Hollandi keel: Samuti üks lemmiktundidest. Veel suurem "miks"? Kuna ei ole mingit variantigi, et ma tundi üldse kuulama pean, siis saan alati teha seda, mida soovin. Vahel loen oma hollandi keele õpikut, vahel loen hollandi keele lasteraamatut, vahel joonistan vihikusse pilte ja siis kirjutan alla hollandikeelse tõlke ja vahel räägin oma pinginaabriga, kes õpetab mulle keelt või ükskord seletas mulle hollandi kaarti. Temaga on üldse tore istuda, sest ta on alati väga sõbralik ja üks vähestest, kes viitsib mulle nalju ka seletada.
BSM: Väga tore õppeaine, sest enamus sellest on "füüsiline" ehk siis ei pea kuulama terve tunni võõrkeelset loengut, vaid saab tegutseda ja olla võrdne teiste õpilastega. Praegu tegeleme 8 nädalat tennise õppimisega, millest kaks tundi on praktika ja üks tund teooria, kus vaatame tennisereegleid, paarismängu taktikat ja kirjutame, kuidas oma tennist arendada. See on vääga lahe ja siin tunnis on toredad inimesed kah.
Inglise keel: See on mu kõige lemmikum tund by far. Väga lihtne on arvata miks. See on 100% inglise keeles, jah. Seda aga sellepärast, et minul on Cambridge Course ehk raskem tase, milles kooliaasta lõpus teevad selle klassi õpilased juba eksami ära, samal ajal kui madalama inglise keele õpilased õpivad hollandi keeles ja jätkavad õpingutega ka järgmine aasta. See on kõige lahedam tund ka sellepärast, et õpilased on lahedad ja õpetaja on kõige toredam, keda ma üldse kunagi kusagil kohanud olen. Üks tund vaatasime Doctor Who'd. Üks teine tund ta tõi mulle kodust ingilsekeelse raamatu lugemiseks, kui kuulis, et mul endal ei ole.
Religioon: See tund on suhteliselt tavaline, mul on see vaid üks kord nädalas nii et see ei paku erilisi raskusi. Iga nädal kaks õpilast peavad tegema esitluse millestki, mis on neile oluline. Enamus teevad mingist spordist ja üks poiss näitas meile videot, kuidas ta käis modelliotsingutel. Ühesõnaga see tund on täiesti talutav.
Kunst: See tund on samuti meeldiv, sest praktikatunnis ilmselgelt saan väga hästi hakkama, taaskord pole hollandi keele oskus üldse vajalik. Teooriatunnis aga õpime seda, mida juba eestis olen mitmeid kordi kas kunstiajaloos või kunstitestideks õppinud. Oligi kasu! Siin samuti saan alati nalja teha Li Cheniga. Ainus miinus on see, et ma pean väga kaua koolis olema kolmapäeviti selle tõttu.
Mentoritund: Ei ole sellest eriti midagi rääkida, siin arutatakse probleeme või siis tehakse seda, millest juba üleval pool rääkisin (trips-traps-trull ja poomine, või siis "kodutööd").
Ja nüüd ongi kõik, rohkem aineid mul koolis ei ole ja seda tõesti on vähem kui teistel, kuid minusuguse vahetusõpilase puhul oleks rohkem aineid ehk liiga palju, kuna hollandi keel ilmselt paneks mu pea plahvatama.
Mu keeleareng on hea muideks, sest enamus ajast saan jututeemast aru ning kui minult midagi aeglaselt küsitakse, siis oskan juba vastata. Probleem on veel hääldamises.
Aga jah, tegelikult plaanin lähipäevil veel kirjutada, see postitus venib hetkel ehk liiga pikaks et jätkata.
Loodan, et oli meeldiv. Tagasiside on alati oodatud!
Pühendan selle postituse Annale, sest ta soovis seda, kuid ja Anettele, Ingelale ja Rasmusele, sest nad saatsid mulle kirjad (ja lutsukomme).

Tadaa
Inger

4 kommentaari:

Unknown ütles ...

Banaanileib ja küpsised ajavad isu peale! Tahaks veel lugeda kojusaatvatest "stalkeritest" :-) ja koolirahvast üldisemalt. Tundub, et on üsna multikultuurne keskkond? :-)

Unknown ütles ...

Saab tehtud. Seltskond on jah üsna värvikas.

Unknown ütles ...

Mind kohutavalt huvitab, kes peseb Hollandis pannid, kausid, kulbid, potid, plaadid jms küpsetusmaratoni kaasnähtuse ja eriti kui ema on kodust ära. Ah?

Unknown ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.