teisipäev, 8. aprill 2014

SUMMER IS COMING

Täna on mul koolist vaba päev, mida on viimasel ajal väga tihti juhtunud. Et aga mind on õnnistatud liigse vaba ajaga, siis kasutan seda aega produktiivselt ning viin kõiki järje peale, et kus ma eluga siin olen. Viimati kirjutasin eelmise vaheaja alguses, järgmise nädala reedel algab taas vaheaeg, seekord kaks nädalat. Väga palju vaba aega, nagu juba ütlesin. Aga miks mitte, seda aega saab alati kasutada Hollandis ringi reisimise peale ja teiste vahetusõpilastega kokkusaamise peale, kes nii lähedal ei ela et pidevalt kokku saada.
Igatahes, teema juurde.
Vaheaja algusest juba rääkisin ja ülejäänud vaheaeg kulges üsna rahulikult, nädalavahetusel tuli issi külla ja tõi šokolaadi, millest „piisab vahetusaasta lõpuni“.
3. märtsil, kui kool taas algas, oli hostema Joke sünnipäev. Midagi väga suurt ei korraldatud, ainult selline rahulik õhtusöök ja selle järgne kohvi joomine tema sõpradega.
Sellele järgnes järjekordne testinädal, mil taaskord mul oli vähemalt poole vähem teste kui ülejäänud õpilastel, seekord siis 4. Selle tõttu oli mul vaba päev ja reedel sain koolist vabaks juba kell pool 11 nii et kuna Imkjel ei olnud üldse kooli sel päeval, siis otsustasime koos Leidenisse minna ja niisama ringi vaadata+ võib-olla vajalikke asju osta. Järgmine päev läksin Imkje juurde õhtut veetma, kus ta värvis mul osa juustest lillaks (eelmine värv oli ära kulunud). Osad minu sõbrad koolist liitusid meiega ning mängisime Blackjacki ja vaatasime Scott Pilgrim vs The Worldi.
Järgmine nädal oli põnev nädal koolis, vähemalt osade jaoks, sest külla tuli 9 austerlast. Tegemist oli mingi vahetusõpilaste programmiga; eelmine aasta meie koolist 10 õpilast käis Austrias, see aasta tulid nemad meile külla. Austerlased elasid minu klassi õpilaste kodudes, nagu mina praegu. Aga ega nad ei tulnud siia niisama, see oli kõik mingi suure programmi raames, kus nädala jooksul nemad ja „teaduse“ suund (mina olen kultuuri suuna peal) tegelevad projektiga, kuidas meie koole loodussõbralikumaks muuta. Selle nädala jooksul nad käisid rannas duike vaatamas, tegid grupiprojekte, vaatasid Fusion Showd (siia smuugeldasin ennast ka sisse, kuna selle toimumise ajal oli mul endal koolipäev läbi nii et jäin ka vaatama), käisid Amsterdamis ja palju muud millest mina ei tea. Vahepeal võtsid mõned osa meie tundidest ka ja religioonitunnis õpetaja üritas nendega hollandi keeles rääkida ning sel hetkel hakkasin naerma sest olukord oli väga irooniline minu jaoks: nägin lõpuks milline mina olin aasta alguses ehk siis mitte-midagi ei saanud aru ja lihtsalt vaatan ringi mõistmatu pilguga. See oli vist esimene kord kui ma tundsin, et olen osa klassist ja mitte enam uus.
Sellel nädalal toimus meil spordipäev ka, mille teemaks see aasta oli korvpalliturniir. Ma vist olin üks vähestest, kes sellega reaalselt rahul ja õnnelik oli. Panime oma meeskonna nimeks Estland ja mingi hetk üks klassikaaslane tuli minu juurde ja küsis:“ Kas sa tead kes on Estlandi meeskonnas?“ Ma lihtsalt vaatasin talle otsa, hakkasin naerma ja ütlesin:“ Mul pole õrna aimugi,“ mille tagajärjel ta vist sai aru, kui loll küsimus see oli ja hakkas ka naerma ning jalutas minema. Aga minu meeskonnal läks võrdlemisi hästi, kaotasime ainult ühe mängu.
Sama nädala laupäeval käisin Gretega roadtripil, mil külastasime Geldropi nimelist küla. Mis teeb selle küla nii eriliseks? Sellel on tänavanimed Tolkieni tegelaste järgi nimetatud. Tegime suure fotoseeria tänavasiltidega ja nõustusime mõlemad, et see oli väga imeline külake kus tahaks ise ka kunagi elada. Käisime läbi ka Ossi nimelisest linnast, kus oli suur jalkastaadion, mis nägi minu meelest suhteliselt mahajäetud välja ja ma ei mõistnud, kuidas sellises väikses linnas piisavalt inimesi saab olla, et seda staadioni täita.
Järgnevalt oli jälle vähe kooli millegipärast ja BSMi tundides toimus pidev tantsimine suure tantsuetenduse jaoks, mis toimus umbes nädal aega tagasi. Kui algul arvasin, et midagi hullemat ei saa olla kui see (ja ma polnud ainus kes seda arvas), siis pärast tantsuetendust tahtsid kõik BSMi õpilased seda uuesti teha. Märgiks ära, et see oli hinde peale tantsuetendus, mis on väärt 10% sinu lõpuhindest. Miks mitte?
Ega midagi eriti suuremat juhtunud ei ole, käin koolis ja hinded lähevad veidi paremaks osades ainetes, keel areneb iga päevaga ja sõpru tuleb kah vaikselt juurde. Tulevasel pühapäeval on minu viimane ametlik jalgpallimäng, mis teeb veidi kurvaks. Aga treener ütles, et üritab meile sõprusmänge veel organiseerida, et me suve alguseni ei vedeleks kodus pühapäeviti.
Panen siia valiku pilte et postitust veidi elavamaks muuta:

 Suur torm oli, aga ikkagi mängisime!
 Imkjega Leidenis.

 Minu hinneteleht
 Pidime YFU jaoks perepilte tegema, läks veidi käest ära vist


 Mõni normaalne võib-olla tuli ehk välja kah.

 Õhtusöök maakodus.

 Rahulik pühapäev maal
 Vahel kui on igav, joonistan enda peale
 Vahel aga mängime sõpradega jalkat

 Tegime treeneritele sünnipäevaks laheda tordi
 Fusion Show
Tiimiga enne väljasõitu varahommikul
Geldropis. Lemmiktänavad olid Frodo ja Gandalfi omad, need olid kõige ilusamas kohas.
 
 
 
Väike videoklipp kooli meediatiimi poolt kokku pandud, umbes selline nägi välja meie tantsuõhtu. Poiss kipsiga vigastas ennast täpselt nädal enne etendust, aga alla ta ei andnud!
 
 
 
Sellel nädalavahetusel tuleb veel Hello&Goodbye YFUga, mis on kergelt segadusseajav sest meil veel 2 kuud jäänud, aga selgituseks öeldi et kellelgi pole mai ega juuni kuus aega piisavalt et seda korraldada. Tegemist on üritusega, kus järgmise aasta hostepered kohtuvad selle aasta hostperede ja nende vahtusõpilastega. Minu pere käis eelmine aasta samasugusel, kus neile hüva nõu jagati.
 
Järgmise korrani!
Tadaa,
Inger

pühapäev, 23. veebruar 2014

AV

Hola mishamigos!
On olnud päris põnevat paar päeva (ei tea kas see on korralik eesti keel) ning mõtlesin, et jagan teiega natukene lugusid sest noh, miks mitte (ja mul kästi ka).
Reedest saati on mul juba vaheaeg, aga lugude jutustamist sooviksin alustada neljapäevast ehk siis viimasest koolipäevast sellel veerandil (viiendikul pigem aga noh..).
Koolipäev oli nagu ta oli, ainult et kõik olid tavalisest rõõmsamad ja rohkem ärevil, sest õhtul ootas meid kõiki ees gala (või siis ball/prom, siin selle nimi lihtsalt selline). Gala on nende versioon siis pidulike riiete õhtust- kõik tüdrukud küsivad üksteiselt päeva ajal, et noh, mis värvi sinu kleit siis on ja kuidas sa oma soengut teed. Kuna aga minu tuvtvusringkond koosneb 90% poistest siis pääsesin taolistest suuremahulistest küsitlustest.
Õhtul pärast õhtusööki aga lükkasid mu õed mind mu tuppa, käskisid ruttu riided ära vahetada ning siis tungisid mu tuppa erinevate juukselakkide ja kammide ja ma ei tea millega. Tund aega hiljem olin valmis minema ja klassivenna autoga saime neljakesi (veel kaks klassivenda liitusid) galale kohale, sest rattaga oleks olnud veidi tüütu sõita.
Kohale jõudes oli väga uhke turvakontroll, kohe alguses pandi kõiki puhuma ja vaadati ikka üle et kes on 18, turva vaatas mind väga imelikult kui ma oma Eesti ID kaardi välja võtsin. Ah ja maja ees olid mõned limusiinid, mis oli minu jaoks kohutavalt veider. Kuulsin sõpradelt, et osad tellivad kamba peale limusiini et sellega maja ette saada kohe....................................................(need punktid tähistavad minu arvamust selle kohta).
Sisse astudes oli kohe valik kahe saali vahel: üks viis live jazzbandi juurde ja teine DJ juurde. Otsustasime alguses vaadata üle jazzbandi koha ja oodata kuni keegi teine klassist kohale ilmub. Mõni aeg hiljem tuli kamp klassivendi kohale ja siis kohe tabas mind šokk sest ma olin unustanud et gala on üks nendest üritustest kus peab põsemusisid tegema ja siis kui klassivennad hakkasid kätt suruma ja pöörasid põse ette siis minu imeline kiire mõtlemine aitas mind ning pääsesin piinlikust olukorrast. huh. Aa ja poisid suruvad omavahel kätt kui üksteist näevad. Isegi see on kahtlane mu jaoks, raske on ette kujutada et Eestis ballile minnes terve klass üksteist läbi teretama hakkab. Aga uus kogemus jälle juures! Õhtu jooksul kohtasin veel klassikaaslasi ja tantsida sai päris palju DJ saalis, kokkuvõttes oli minu meelest väga lahe ja uus kogemus ning tahaks järgmine aasta tagasi tulla. Poole peal vahetasin kingad muidugi ketside vastu sest natuke võimatu on minu jaoks terve õhtu konstadega käia (ära muretse emme, kõik tüdrukud tegid seda, seekord ma polnud ainus :D). Koju jõudsin kell 2.

 Jep, taustal on Jon Snow seinal :D

 My bjuutiful sisters



Ilus pilt
 
 
Reedel oli vaba päev, nii et õhtul oli plaanis Imkjega Olümpia staadionile minna uisutama. Jõudsin kohale kella 7ks, kus sain tema hostperega kokku ja siis saime endale ilusti uisud kätte ja jää peale. Pole ammu uisutanud nii et meeldiv oli taaskogeda seda ning eriti veel kui Hollandil 24 medalit uisutamisest tuli (jep, 24). Temaga on nagu ikka alati väga lõbus!!
 
 Ta-daa

Minu meelest on pildilt näha, et me värkse õhu käes :D


SuperImkje!
 
 
 
Kolmandaks sooviks lühidalt rääkida laupäeva õhtust. Läksin Amsterdami kus sain Ziggo Domei juures kokku Grete ja tema sõpradega koolist et minna Aviciile!!! Oli megalahe kontsert paljude erieffektidega mis võtsid jalust ning jäin väga rahule!
 
 Jättis reaalselt mulje nagu taevas oleks pea kohal!



 
Film kontserdi lõpust
 
Oli meeldiv ühesõnaga!
Tadaa
Inger
 
 




esmaspäev, 10. veebruar 2014

666

Täna on see imeline ja samas äärimselt kohutav päev kui minul on siin Madalmaades täis kuus kuud. Uskumatu, kuud kuud. Ja samas täna on see päev kui ma avastasin et mul on ainult 4 ja pool kuud veel minna enne kui pean tagasi tulema. No ajab nutma veidikene küll, ma ei usu siiamaani et üle poole ajast on juba oldud siin. Kohe üldse ei taha tulla, palun kas ma võin ühe aasta veel siin olla? :)

Kuna ma tegelikult eriti midagi lahedat välja ei mõelnud, mida kirjutada, siis kirjutan äärmiselt tavalisest asjadest pika postituse, et mind ei piinataks kogu aeg blogi tühjusega.

Minu 6-kuune aastapäev algas täna nagu iga esmaspäev algab-tüütu äratuskella helinaga, mille seadsin 45 minutit varasemaks kui peab, et saaks rahulikult eirata ülestõusmist. Unine Inger vajab vähemalt poolt tundi hommikul, et süüa, sest muidu ta valmis ei jõua. Õde oli mu jalgratta õue pannud ööseks, sest ta tahtis garaažis rollerile ruumi teha (aaa muide ta ostis rolleri, unustasin mainida. jah, mind viidi korra lõbusõidule ka :D), nii et kui õue läksin, siis oli sadul läbimärg. Kooli jõudes trampisin uniselt neljandale korrusele matemaatika tundi, kus õpetaja hakkas seletama, kuidas kalkulaatoriga binominaalcdf-i kasutada ja kus mina parajasti pacmani ja ussi mängisin õe moodsa kalkulaatoriga. Järgmiseks tuli BSM, kus vaatasime dokumentaali Hollandi kiiruisutamismeeskonna teekonnast Olümpiale. Aga selle juurde tulen hiljem tagasi.
Esimese pausi ajal avastasin, et sööklasse on pandud suur ekraan Olümpiamängude otseülekandega, mis minu meelest on ülimalt VIP ja Eestis võiksid mõned koolid eeskuju võtta, mul oleks kindlasti rohkem soovi kooli tulla, kui teaksin, et vahetunnis saab Olümpiat vaadata.
Hollandi keele tunnis, nagu tavaliselt, vegeteerisin ja lugesin oma hollandikeelset raamatut samal ajal kui ülejäänud klass tegeles mingi lugemisülesandega. Pärast seda sain sööklasse lipata ja mänge vaadata oma vaba tunni ajal ning viimane tund oli prantsuse keel, kus tegime kuulamistesti ja tegin kõikidele teistele pähe vähemalt 5 punkti edumaaga (kokku oli 33p, ma sain 29) ja hindeks sain 8.8!
Pärast seda tulin ruttu koju, et hostvanematega veel kiiruisutamist vaadata.
Loodan, et teil oli seda sama igav lugeda kui minul oli seda kirjutada ja et te ei käsi mul enam kunagi sellist asja teha.

Et ma aga lubasin pikka postitust, siis mõtlesin, et teen siia ühe põhjaliku ülevaate Hollandi Olümpiameeskonnast ja saavutustest siiani.
Alustan laupäevast, mil toimus meeste 5000m kiiruisutamine. Terve pere rääkis pikka aega, et nende mees Sven Kramer võib päris tõsiselt võistluse kinni panna. Isegi avamistseremoonial näidati tema peale näpuga päris palju, et vaata vaata, see on kõva vend.
Sellisena kujutavad nad ette oma Sveni-nagu Kreeka jumal. Nime väärt.

Sven oli esimene hollandlane, kes uisutas ja selle jõudis kohe tabeli tippu. Järgmisena astus üles Jorrit Bergsma, kes oma sõiduga sai teisele kohale, enne kui viimane hollandlane üles astus. 
Bergsma. Ma võin vanduda, et tal on see nägu peas 90% ajast.

Viimasena tuli ringi Jan Blokhuijsen, kes siis oma ajaga tõukas riigikaaslase kolmandale. Aga pole hullu, esimene kolmikvõit Olümpial läks orantšidele! 
Vähemalt ise uhke.

Eile õhtul karjuti mind teleka ette, et ma mingil juhul medalitseremooniast ilma ei jääks. 

Minu meelest kõige armsamad mütsid maailmas ja nendega need kolm staari eriti tõsiseltvõetavad sportlased ei ole, kuigi medal kaelas ja jalalihased väidavad teisiti.

Round 2 hollandlaste võidukusest algas eile päeval, kui oli naise 3000m kiiruisutamine. Siin ma teeks veidi kiirema kokkuvõtte, sest medali sai ainult üks hollandlane seekord (pole väga hullu ikkagi). Aga ühesõnaga Irene Wüsti nimeline hollandlane võitis juba teisel võistluspäeval hollandlastele teise kulla. Päris uhke tunne oli endalgi. 
 Päris vinged küüned.
Minu meelest on tegemist dopinguga nii et tegelikult seda soovitaksin tema puhul üle kontrollida, et kas oli ikka aus võit.

Round 3 oli täna. See oli ikka päris vinge mis täna toimus, kahjuks ma kõige pealt ei näinud. Jutt käib nimelt 2x500m kiiruisutamisest, mis toimub nii, et alguses kõik võistlejad teevad 500m ja siis umbes kaks tundi hiljem teevad uuesti 500m ning ajad liidetakse kokku. Kelle koondtulemus on kiireim, saab kulla. Ühe korra alustatakse siserajalt, teise korra välisajalt. Üpris lihtne. Mina jõudsin koolist koju esimese vooru keskpaigas, kui hollandlane Jan Smeekens oli ennast esimeseks sõitnud. Üks hollandlane pärast teda põrus päris korralikult, kui stardist lahkudes kohe käna käis. Esimene korralik hollandlane, keda ma nägin, oli üks kaksikvendadest- Michel Mulder. Tema sõitis ennast esimese vooruga teisele kohale. Pärast teda sõitis tema venna Ronald Mulder veidi halvema ajaga ennast kuuendale, kuna kurvis esines tasakaaluhäire ja seega polnud etteaste selline, nagu ta oleks soovinud. 
Tunni aja pärast algas teine voor, kus alustati aeglasematest ja lõpetati kiiremaga. Seetõttu sõitis Ronald Mulder esimesena ning tegi oma sõiduga päeva parima aja(mis jäi püsima), aga kuna tema esimene polnud piisavalt kiire siis päeva lõpus leppis kolmanda kohaga (kuigi tol hetkel sai esimeseks). Järgmisena sõitis venna Michel Mulder ennast esimesele kohale ja siis tuli närviline ootamine temale, kuna Jan Smeekens pidi veel sõitma. Täiesti uskumatu, kui tihe konkurents 500m uisutamises on. See on veel hullem, kui 100m jooks. Smeekens tegi ilusti oma sõidu ära ja ekraan näitas, et ta sai esimese koha, aga siis öeldi et arvutused on käsil, sest Michel Mulderil oli kokku täpselt sama aeg mis Smeekensil. Vapustav. Smeekens arvas, et on võitnud, aga 5 sekundit hiljem kuulutati võitjaks Mulder, sest tema aeg oli TUHANDIKU võrra kiirem kokkuvõttes. Ülimalt uskumatu. Pettumus võttis umbeks minutiks üle Smeekensi näo, aga siis ta taipas, et sai hõbemedali ja ta mõistis, et selliseid asju võib juhtuda. 

 Kaksivennad Mulderid.
 Hõbemedalist Jan Smeekens
 Michel Mulder, kuldmedalist
 Päeva kiireim pronksmedalist Ronald
 Medaleid veel kaelas ei ole, tseremoonia tuleb homme!
Need mütsid!!!

Täna küsiti koolis päris mitu korda, et noh, palju siis eestlastel medaleid on. Piinlik on veidi ära joosta.

Mis me nüüd siis õppisime? Et Holland on uskumatult hea tulemusega siiani Sochi Olümpiamängudel, nende mütsid on kohutavalt armsad ning kaks kolmikvõitu on tulemus, mida sellel Olümpial ei ületata!! Hetkeseis: 3 kulda, 2 hõbedat, 2 pronksi! Tuleb juurdegi, sest peagi astub taas võitslustulle Sven Kramer 10000m kiiruisutamises. 

Tot ziens
Tadaa
Inger

neljapäev, 23. jaanuar 2014

laupäev, 4. jaanuar 2014

CHANGES 2014

It's 2014!
Tervitan kõiki uue aasta puhul!
Mõtlesin, et uue aastaga võiks teha midagi uut (tegelikult lihtsalt said mõtted otsa) ja kuna kunagi ammu ütlesin inimestele, et proovin paar videoblogi teha, siis mõtlesin, et võiks ju selle siis teoks viia. Selleks aga tahan teada, mida teie tahate teada. Ehk siis põhimõtteliselt järgmise blogi enamuse teete ära teie kes te seda praegu loete. Jätke küsimusi sinna alla või kui on soovi siis saatke kuidagi teistmoodi kui siit ei oska ning üritan järgmine nädal ära filmida vastused. Ükskõik mille kohta võib küsida (teine asi on see, kas vastan ;)) ning kui küsimusi tuleb vähe siis lükkan seda väikeset asja edasi.

Väike pilt sellest, millega algas minu 2014.
 
 
Tadaa,
 Inger