Sinterklaas Hollandis on püha, milleks hakatakse ette valmistuma nii 1-2 kuud enne selle algust. Poodi tulevad müügile "kruidnoten" ehk siis piparkoogid mis on ümmargused.
Veel hakkavad pered, kes Sinterklaasi tähistavad, valmistuma ette surprise'ideks: pereliikmed kirjutavad nimekirja asjadest, mille seast võib talle kingitusi teha, et kinkija poleks täiesti lootusetult metsas ideedega ning siis pannakse paber koos nimega loosikasti. Inimesele, kelle nime sa tõmbad, pead tegema low-budget kingi ja kirjutama luuletuse, mis meie peres pidi koosnema vähemalt kaheteistkümnest kaherealisest salmist (mina kirjutasin kümme, võtsin väikese riski).
Seejärel hakkavad poodidesse müüki tulema šokolaaditähed (mitte taevatähed, aga kirjatähed), sest ka need on traditsiooniline osa Sinterklaasist.
Aga kes on Sinterklaas? Sinterklaas on siis selle püha nii-öelda jõuluvana, kes legendi kohaselt tuleb Hispaaniast oma abilistega, keda kutsutakse "Zwarte Piet"ideks (tõlkes: must peeter). Väidetavalt vabastas Sinterklaas peeterid orjusest ja siis hakkasid nad vabatahlikult Sinterklaasi abilisteks, kuid sellel aastal toimus suur vaidlus meedias selle üle, et kas tuleks keelustada "zwarte piet" kogu Hollandist. Rassismisüüdistus püha kohta oli tõsine nali siin meie ümbruskonnas, keegi selles mingit probleemi ei näinud ja lõpuks see teema siis jäeti ka ära ja lapsed saavad jätkuvalt oma musti peetreid imetleda teleekraanilt või poekassade tagant ( viimane nädal osad poed värvivad oma müüjad mustanahalisteks pühade puhul).
Pildil Sinterklaas oma abilistega.
5. detsember ise oli aga väga tore, pakkisin ruttu oma kingid ära ja siis tuli vanaema ka meie poole. Enne õhtusööki alustasime kinkide jagamisega nii, et kõigepealt loed ette sulle tehtud luuletuse ja siis pakud, kes sulle selle kirjutas. Mina kirjutasin luuletuse Jeroenile (tema pakkus, et luuletuse tegi vanaema) ja minule kirjutas Jorien luuletuse. Veidi piinlik oli seda mu lonkava hollandi keelega ette lugeda ja samal ajal mitte naerda.
Kokkuvõttes oli päris tore püha, väikene jõulutunne ärkas ka minu sees sellega (kuigi lund veel paista pole).
Ainus pilt mille suutsin teha perest, vabandust.
Koolis käisin selles päeval ainult kahes esimeses tunnis, sest pärast seda oli 3 tundi vaba aega. Kui läbi suure tuuletormi koju jõudsin, siis ütles Joke, et ma ei pea tagasi minema viimaseks tunniks. Koolis aga samal ajal jagati neid asju. Mulle tõid klassivennad isiklikult koju kätte.
Sain endale vinged tuhvlid, aitäh Jorien!
Kõik meile!!!! (mul on suus tükk juustu)
Peaaegu 2 nädalat veerandi lõpuni ja siis vaheaeg!!
Tadaa
Inger
2 kommentaari:
Tundub, et üks mõnus traditsioon on hollandlastel :) Seda luuletamise värki hakkame juurutama meil ka!
Väga huvitav on nii teiste traditsioonidest kuulda :)
Postita kommentaar