GEZONDHEID

Iga päev mõtlen aina rohkem, et iga kulutatud minut või päev siin vahetusaastal läheb kaotsi. Milleks magada, kui saab muid asju teha? Milleks passida ja niisama vahtida, kui saab ka teisiti? Nagu üks tore Belgiast pärit kaasvahetusõpilane ütles, siis magada saab siis, kui olen surnud. Tihti juhtub ikkagi, et jään keset päeva magama, kuna diivan on liiga pehme ja padi on täpselt õiges kohas.

Aga tegutseda meeldib ka. Koolis vahel ikka küsitakse, et miks ma kodutööd teen kui ma midagi aru ei saa. Kas peaksin siis niisama ringi vahtima oma loendamatute vabade tundide ajal?

 Reede õhtul söögilauas kohe küsitakse, et noh, mis plaanid sul täna õhtuks on? Tüüpiline vastus oleks "vaatan telekat ja passin kodus", aga iga kord leian et aina vähem tahaks anda selliseid vastuseid, tahaks pigem öösiti rattaga ringi sõita ja muid asu teha/nautida. Aega on tõesti vähe. Ma olen siin juba peaaegu 4 kuud olnud ja leian et seda on liiga palju. Kõik liigub liialt kiiresti.

 

 Akash (Acar) ja Randy (Kees)

 Mina ja Li religioonimuuseumis, kus käisime klassiga.

 Kaunis tutt, Pete.

 Veel kaunim tutt, Sebas.

 Sõites Gabriellaga muuseumisse.

 Mina ja mu parim sõber, mentor Willems.

 Kellegi kukal.

 Mentoritunnis jätkuvalt.

 Lõbus rongisõit kuskile.

 Üks meie sõpradest ei tulnud kooli ja siis saatsime talle selle pildi.

Koolis käivad zombied ringi, kes pildist taustal olevaid inimesi väga osavalt.

 

 

Holland mõjub tervisele väga hästi. Siinkohal ei mõtle ma ainult rattasõitu (kuigi ka sellel on suur osa sellest), vaid pigem seda kuidas inimesed suhtuvad asjadesse üleüldiselt. Tore on hommikul lehvitada töömeestele, kes su maja ees teed üles kaevavad masinaga, mis paneb maja raputama. Vahel isegi kaevavad mulle augu tee peale ette, ja selle asemel, et kurjalt mind kuskile mujale saata, pakuvad nad end mu ratast tassima üle augu. Inimesed tee peal naertavad, lilleaia omanik ütleb mulle igal hommikul "goedemorgen", vihmaga lasevad autod sind alati igale poole esimesena, poes müüjad on alati väga sõbralikud ja abivalmid, koolis inimesed alati aitavad mind kui ma palun ja naeratavad kui nendele hommikul vastu sõidan (mina sõidan koju pärast esimest tundi vahel) ja see nimekiri võiks edasi minna päris pikalt. Enesetunne on iga päevaga parem, tahan aina rohkem igale poole tormata ja teha. Jalgpalli mängimine on ka kindlasti üks väga hea otsus, mille tegin siia saabudes. Kolmapäeval pärast õhtusööki kujutaks ette, et lähen lösutan kuskil kuni saabub aeg magama minemiseks, aga niipea kui väljakule jõuan, saan sellest tundest kohe üle ja olen 100% valmis jooksma õhtul kell 9 palliga igale poole.

 

 

 Vahepeal oli õnn näha Gretet ja Halinat. Pilt Halina häärberist.

 Käisin Holland vs Kolmubia mängul jalkameeskonnaga. 5+ (või Holland mõõtmetes 10)

 Keeletestil jäi aega üle ja kasutasime võimalust uute tantsusammude õppimiseks.

 Claudia tegi mulle albumi enne Eestist lahkumist. Iga nädal saan pildi võrra edasi keerata. Selle nädala pilt vajas jagamist.

 Tegin juustu.

 Ming'iga juustu kallamas.

 Eestlased teevad nalja teiste amatööride üle.

 Tunnen end väga koduselt selles vormis.

 Meie ringkonna vahetusõpilased. Ja lehmad ja siis veel üks kass.

Tuli vist hea juust. Pole päris kindel.

 

 

Nagu näha, siis olen viimase kuu aja jooksul palju teinud, palju näinud. Kõike enam ei mäleta ka.

Selle nädala jooksul võib tegelikult veel üht juttu oodata, mis on seotud kohalike traditsioonidega.

 

Varsti kuulete!

 

Tadaa

Inger