I'll show you my Holland if you show me yours!: RE-ENTER LIFE

YOYOYO
Kell on 1 öösel nii et ma juba vabandan ette ära kui see ei ole just selline blogi mida te ootate.
Olen lubanud siin kolm päeva või rohkemgi järjest et uuendan seda lehekest siin viimatiste sündmustega ja et kuna muul ajal aega ei jätku siis miks mitte kasutada seda öist vaba hetke mil ma niikuinii üleval olen.
Aga läheb siis lahti sealt kus viimati pooleli jäime.
Esimene laupäev pärast vaheaja lõppu oli käes kauaoodatud Eurovisiooni finaal, mida ma ei tahtnud siin sugugi üksi ilma eestlaslike traditisoonideta veeta niisiis tuli Grete Vaalma mulle külla ja sõime pitsat ja jäätist ning tegime seda mida ikka tehakse: vingusime ja laulsime kaasa ja enamasti siiski naersime ja rääkisime sellest, kuidas tahaks Marko Reikopi kommentaare mingi kindla hetke kohta kuulda.
Nädal pärast seda tuli emme külla kolmeks päevaks mille jooksul käisime Risto kontserdil Amsterdamis, vaatasime minu jalkaklubi üle, käisime Rotterdami loomaaias (põhiliselt ikkagi sellepärast et lõvisid näha), sõitisme paadiga sadamatest ja Feyenoordi klubi staadionist mööda ning käisime rannas ja duinidel jalutamas.
Sama nädala lõpus, reedel, sõitisin koos Imkjega sellisesse imelisse kohta nagu Heino, kus asus YFU aastalõpulaager ehk Re-Entry. Kohutavalt tore oli jälle näha kõiki vahetusõpilasi ühes kohas ning tuleb tunnistada et nägin kõikides suuri muutusi võrreldes sellega, millised nad olid augustikuus kui nad alles siia tulid. Kõige vaiksemad inimesed olid muutunud järsku palju sotsiaalsemaks ja kõik teised olid ka omal moel arenenud. Laagris mängisime võrkpalli (kus mul õnnestus end jälle vigastada), jalgpalli(kus ma ajasin asja hullemaks), mingeid muid lahedaid mänge ja siis oli veel kolm sessiooni kus arutlesime möödunud aasta üle, rääkisime viimase kuu plaanidest ja tuli teemaks ka see, mida teha kui kodumaale tagasi jõuad. Mina ise puudusin laupäeval kahest esimesest sessioonist sest sõitsin Amsterdami et teha oma inglise keele klassiga Cambridgei eksami suuline osa ära. Kohtusin klassikaaslastega eksamimajas (kuhu ma jäin tsipa hiljaks sest suunataju oli suur 0) ning kui paariline oli valitud, siis mindi mingi ukse taha ootama kuni sisse kutsutakse. Mina ja mu klassivend tegime oma eksami superhästi (meie endi arvates) ning kui kõikide teiste klassikaaslate muljed olid ära kuulatud siis jooksin uuesti rongi peale mis viis mind tagasi onu Heino külla.
Laupäeva teine pool oli peamiselt sotsialiseerumine ja iseendale tegevuse leidimine ja siis muidugi suur jalgpallifinaal Atletico vs Real. Meie vahetusõpilased olime kõik Atletico poolt lõpuks (kuigi eriti ei huvitanud kumb võidab) nii et jalutasime kõik suurest kinosaalist varem minema ja särgita Ronalda jäigi nägemata....
Pühapäeval oli kolmas sessioon kus mul jäi mulje nagu oleksin kõige rohkem rääkinud samas kui 50% ei öelnud ühtegi sõna terve sessi jooksul. Lõunasöögi ajal saime tuttavaks kahe uue Tšiili poisiga ja õpetasime neile eesti keelt ja vastu üritasin rääkida nii palju hispaania keelt kui olen ise harjutanud. Lõppkokkuvõttes oli päris naljakas lõuna ja see kuidas nad ütlevad sõna "neli" sai kohe minu ja Grete lemmikuks.
Laagri lõpetasime "Ma Armastan Hollandit" mänguga, kus pidime vastama küsimustele Hollandi kohta ja näitlema välja tavalisi situatsioone Hollandis. Seejärel pidime aga kõik headaega ütlema ja Grete hostisa oli piisavalt lahke et mind koju tuua autoga. (dankje erwin)
Kolmapäeval oli mu viimane jalgpallimäng, toimus mingi suurturniir klubis. Seejärel oli klubis hooaja lõpupidu mis kestis päris kaua, aga tulin sealt Jeroeniga varem ära sest olime mõlemad suht läbi ja märjad. Läbimärjad.
Täna käisin Gretega Rotterdamis. Eksisime ära, sõime kapsaloni ja sõitsime paadiga. Lahe.
Pildid järgnevad nüüd.

Üritasime teha Feyenoordi staadioniga pilti

Mingi mäng kus pidi üle jõe saama. YFU laager

Jumalik valgus üle Rotterdami

Ehe

Grete ja Iinaga

ImkJE

Balti kükk. Vasakult: Läti, Eesti, Läti, Eesti, Leedu

Kapsalon. (naljakalt on toidu nimi sama mis "juuksur" kohalikus keeles- alguses on naljakas aga kui otsid kohta kus seda müüakse, siis enam nii lõbus ei ole)