I'll show you my Holland if you show me yours!: 2014

esmaspäev, 23. juuni 2014

THE END.

Olen täna kogunenud teid siia viimaseks korraks, et saada tilluke ülevaade sellest mida olen oma viimaste nädalatega teinud. Kuna öine blogimine oli eelmine kord suur kordaminek, siis teen täna uuesti (tegelikult ei saa lihtsalt magada).
Hakkame pihta 7. juulist mil käisime Grete, Halina ja Iinaga Amsterdamis. Seal jalutasime niisama ringi, ostsime viimaseid suveniire ja, muidugi, sõime KFC'd mingis pargis mis oli suhteliselt tore. Kõik olid lõpuks kas kuumusest suremas või väsinud. Järgmine päev käisin klassivenna sünnipäeval, kus tegin loomulikult kõigile pähe Just Danceis.
Üks päev käisin linnas tegemas oma Cambridgei eksami teist poolt, mis õnnestus mu enda meelest suhteliselt hästi, ainult et tulemused saan teada alles juuli kuus.
Eelmine nädal oli aga suur väljasõit, mis algas pihta reedel. Mina, Karlijn ja Cor sõitsime rongiga Põhja-Hollandisse kus elab vahetusõpilane David Mehhikost. Tema juures vaatasime suurejoonelist jalgpallimängu Holland vs Hispaania, mille tulemust keegi meist küll õigesti ei pakkunud. Positiivne üllatus muidugi. Jeroen tuli autoga hiljem järgi, sest ta pidi töötama, nii et kahjuks tema mängu ei näinudki, vaid hoopis kuulas auto raadiost. Jõle kahju. Hommikul startisime varakult, et sõita Amelandi praami peale (Ameland on 4. saar TVTAS'i kogumikust). Sadamas saime veel kokku Grete, Erwini, Evelini ja Staniga, nii et kokku oli meid 12: minu valik pereliikmeid, Grete valik pereliikmeid ja Davidi valik pereliikmeid. Amelandi jõudes saime kätte tandemid, millega sõitsime terve päev saarel ringi. Mina, Grete ja David leidisime ühe poe, kust saime tasuta Hollandi koondise postreid kaasa võtta, nii et loomulikult seda tegimegi. Sõitsime siis randa, kus mängisime lendavat taldrikut, siis mingi tuletorni juurde kus Jeroen alustas käbisõda ja mängisime natuke jalgpalli ja kui oleme üle poole saarest läbi sõitnud, siis pidime minema mingi lammaste karjamaa juurde, mis asus mere ääres ja seal vahetasme riided, et minna "veele kõndima". Mul ei ole sõnavaras sõna selle tegevuse jaoks, aga näeb välja selline et on mingi giid kes seletab ma ei tea mida (ta rääkis saksa ja hollandi keele segu, nii et loobusin kuulamast) ja siis sina kõnnid läbi muda ja vee et näha mis loomi ta seal meile näitab. Mulle isiklikult meeldis läbi muda ja vee kõndida. Ainult veidi külm oli ja kiusati. Kui see seiklus sai läbi, siis sõitsime oma kaksiratastega tagasi sadame poole, kus juures olevas restoranis sõime õhtust. Mandrile tagasi jõudes jätsime teistega hüvasti ning sõitisme neljakesi autoga tagasi kodu poole 3 tundi, mille jooksul olin võimalikult tüütu ja laulsin kõiki laule raadiost kaasa.
Teisipäeval oli mul koolist vaba päev (testinädal taaskord) ja selle puhul sõitsin rongiga Lõuna-Hollandisse Brabanti Eindhovenisse, kus elab vahetusõpilane Pierre Belgiast. Rongijaama kohale jõudes sain kokku Gretega, kes tuli sama rongiga poole tee peal aga me ei leidnud üksteist ülesse. Rongijaama tuli meile Pierre vastu, kes tutvustas meile oma hoodi ja siis sõitsime bussiga tema koju, kus vaatasime Belgia vs Algeeria mängu. Pierre oli kohutavalt rõõmus oma koduriigi võidu üle, nii et rongijaama sõites ja seal olles ei suutnud ta oma "JESSS"-e lõpetada. Mis oli muidugi väga naljakas.
Reedel käisin jälle Castricumis Grete lahkumispeol, kuhu tulid nii sõbrad tema vanast koolist kui ka uuest. Ja siis oli veel Halina muidugi. Kui kõik külalised olid lahkunud siis läksime kroegi Grete ja Mickeyga ning magama sai kell 4. Hommikul ründas Stan Gretet kui ta magas (kuulsin et ta teeb seda iga hommik) ning kui me lõpuks Grete voodist välja saime, siis viis ta mind lahkesti rongi peale.
Rongiga ma aga koju ei sõitnud, vaid hoopis lennujaama, kus sain ülejäänud pere ja suguvõsaga kokku, sest koju oli tulemas minu noorim hostõde Aniek, kes on ikkagi minust veidi vanem. Õed nutsid lennujaamas juba pool tundi enne, kui Aniek ustest välja tuli sest nad olid lihtsalt nii elevil. Vastuvõtt oli väga tore ja emotsionaalne ning pool tundi pärast kallistusi ja kõike muud saime alles liikuma ning tulime tagasi koju et süüa kooki ja vestelda. Kell 6 õhtul aga lükkas Karlijn mu majast välja mu rattaga, kuna mu sõbrad koolist olid millegipärast mu maja ees. Tuli välja, et nad viisid mind pannkooke sööma ja õhtul tegime viimase Just Dance battlei ja mängisime Mario Carti ning Fifat kuni kella 1ni, siis aga saatsid kõik mind koju.
Rohkem pole midagi rääkida. Eks see nädal veel siis ütlen koolis kõikidele teistele headaega, kolmapäeval lähme perekondlikku õhtusööki tegema ja neljapäeval siis juba bussi peale, et sõita Saksamaale aastalõpuseminarile.
Järgnevad pildid.

Ostsime palju KFC'd

Hollumi külas

Tegime Coriga mängu, et tema sõidab tee ääres olevale lambale nii lähedale kui võimalik ja mina üritan teda paitada

Kukkusin ümber ja mängisin krabi või merikoera või ma ei tea

Sellised on jalanõud pärast matka

Eindhoveni rongijaamas

Pierrei cribis

Laulis omaette hümnu ka kaasa

PSV staadioniga

Pierre ütles, et kõik Eindhovenis on sponsored by Philips

Käisin end kolmapäeval linnast välja kirjutamas

Tegin Karlijnist salaja pilte kuni ta märkas

Polnud vist eriti rahul

Ei viitsinud otseks panna

Väga rahul

See on Aniek lennujaamas

Lõppu lisan laulu, mis sobib hästi ja on niisama ilus.

Tadaa

Inger

laupäev, 31. mai 2014

RE-ENTER LIFE

YOYOYO
Kell on 1 öösel nii et ma juba vabandan ette ära kui see ei ole just selline blogi mida te ootate.
Olen lubanud siin kolm päeva või rohkemgi järjest et uuendan seda lehekest siin viimatiste sündmustega ja et kuna muul ajal aega ei jätku siis miks mitte kasutada seda öist vaba hetke mil ma niikuinii üleval olen.
Aga läheb siis lahti sealt kus viimati pooleli jäime.
Esimene laupäev pärast vaheaja lõppu oli käes kauaoodatud Eurovisiooni finaal, mida ma ei tahtnud siin sugugi üksi ilma eestlaslike traditisoonideta veeta niisiis tuli Grete Vaalma mulle külla ja sõime pitsat ja jäätist ning tegime seda mida ikka tehakse: vingusime ja laulsime kaasa ja enamasti siiski naersime ja rääkisime sellest, kuidas tahaks Marko Reikopi kommentaare mingi kindla hetke kohta kuulda.
Nädal pärast seda tuli emme külla kolmeks päevaks mille jooksul käisime Risto kontserdil Amsterdamis, vaatasime minu jalkaklubi üle, käisime Rotterdami loomaaias (põhiliselt ikkagi sellepärast et lõvisid näha), sõitisme paadiga sadamatest ja Feyenoordi klubi staadionist mööda ning käisime rannas ja duinidel jalutamas.
Sama nädala lõpus, reedel, sõitisin koos Imkjega sellisesse imelisse kohta nagu Heino, kus asus YFU aastalõpulaager ehk Re-Entry. Kohutavalt tore oli jälle näha kõiki vahetusõpilasi ühes kohas ning tuleb tunnistada et nägin kõikides suuri muutusi võrreldes sellega, millised nad olid augustikuus kui nad alles siia tulid. Kõige vaiksemad inimesed olid muutunud järsku palju sotsiaalsemaks ja kõik teised olid ka omal moel arenenud. Laagris mängisime võrkpalli (kus mul õnnestus end jälle vigastada), jalgpalli(kus ma ajasin asja hullemaks), mingeid muid lahedaid mänge ja siis oli veel kolm sessiooni kus arutlesime möödunud aasta üle, rääkisime viimase kuu plaanidest ja tuli teemaks ka see, mida teha kui kodumaale tagasi jõuad. Mina ise puudusin laupäeval kahest esimesest sessioonist sest sõitsin Amsterdami et teha oma inglise keele klassiga Cambridgei eksami suuline osa ära. Kohtusin klassikaaslastega eksamimajas (kuhu ma jäin tsipa hiljaks sest suunataju oli suur 0) ning kui paariline oli valitud, siis mindi mingi ukse taha ootama kuni sisse kutsutakse. Mina ja mu klassivend tegime oma eksami superhästi (meie endi arvates) ning kui kõikide teiste klassikaaslate muljed olid ära kuulatud siis jooksin uuesti rongi peale mis viis mind tagasi onu Heino külla.
Laupäeva teine pool oli peamiselt sotsialiseerumine ja iseendale tegevuse leidimine ja siis muidugi suur jalgpallifinaal Atletico vs Real. Meie vahetusõpilased olime kõik Atletico poolt lõpuks (kuigi eriti ei huvitanud kumb võidab) nii et jalutasime kõik suurest kinosaalist varem minema ja särgita Ronalda jäigi nägemata....
Pühapäeval oli kolmas sessioon kus mul jäi mulje nagu oleksin kõige rohkem rääkinud samas kui 50% ei öelnud ühtegi sõna terve sessi jooksul. Lõunasöögi ajal saime tuttavaks kahe uue Tšiili poisiga ja õpetasime neile eesti keelt ja vastu üritasin rääkida nii palju hispaania keelt kui olen ise harjutanud. Lõppkokkuvõttes oli päris naljakas lõuna ja see kuidas nad ütlevad sõna "neli" sai kohe minu ja Grete lemmikuks.
Laagri lõpetasime "Ma Armastan Hollandit" mänguga, kus pidime vastama küsimustele Hollandi kohta ja näitlema välja tavalisi situatsioone Hollandis. Seejärel pidime aga kõik headaega ütlema ja Grete hostisa oli piisavalt lahke et mind koju tuua autoga. (dankje erwin)
Kolmapäeval oli mu viimane jalgpallimäng, toimus mingi suurturniir klubis. Seejärel oli klubis hooaja lõpupidu mis kestis päris kaua, aga tulin sealt Jeroeniga varem ära sest olime mõlemad suht läbi ja märjad. Läbimärjad.
Täna käisin Gretega Rotterdamis. Eksisime ära, sõime kapsaloni ja sõitsime paadiga. Lahe.
Pildid järgnevad nüüd.

Üritasime teha Feyenoordi staadioniga pilti

Mingi mäng kus pidi üle jõe saama. YFU laager

Jumalik valgus üle Rotterdami

Ehe

Grete ja Iinaga

ImkJE

Balti kükk. Vasakult: Läti, Eesti, Läti, Eesti, Leedu

Kapsalon. (naljakalt on toidu nimi sama mis "juuksur" kohalikus keeles- alguses on naljakas aga kui otsid kohta kus seda müüakse, siis enam nii lõbus ei ole)

Kaunis nagu alati

Kõik YFU'd

Loomaaias

Kui Imkje mul jalga ravis või midagi

Ülemine tehtud aasta alguslaagris, alumine lõpulaagris

Irma the Elephant

Onu Heinoga

Amsterdami mingis kohvikus

Kunstitunnis peame tegema mingit kaussi. Ma ise ka eriti kindel ei ole, mida ma teen.

Aga see on põhimõtteliselt see.
Taaskord tuletan meelde et kell on nüüd juba 1:45.

Head ööd
Tadaa
Inger

esmaspäev, 5. mai 2014

MÄLUAUK

Te ei kujuta ette, kui kaua mul võttis aega, et meenutada, mida ma täpsemalt vaheajal tegin.
Vahaeg kestis peaaegu kaks ja pool nädalat ehk siis 18. aprill-5.mai, je homme kooli seega!
Nüüd aga, kui kõik on meenutatud ja pildid arvutisse pandud, siis räägin täpsemalt, millega oma vaheaega sisustasin.
Reedel ehk siis vaheaja esimesel päeval käisin Sleberi juures kus tegime sõpradega väikese game nighti ja mängisime wiil mingit horrorimängu ja Just Dancei.
Reede öösel sain Halinalt sõnumi et nad lähevad hostpere ja Gretega järgmine päev Keukenhoffi (mis on siis kohalik lilleaed) ja et kuna see on mu majale superlähedal siis võivad nad minu ka kaasa võtta kui soovin. Loomikult nii oligi ja järgmine päev tegime lillelisi pilte suures lilleaias.
Pühapäeval olid Ülestõusmispühad nii et meie pere, nagu iga teine pere terves Hollandis, sõime õhtuks gurmeed jällegi. Sellest ei ütleks küll kunagi ära.
Esmaspäeva hommikul oli perekondlik hommikusöök, mis, nagu tavaliselt, tähendab õnne minule.
Teisipäeva õhtul sõitisme sõpradega randa ratastega ja kaks tükki neist läksid lausa ujuma sest neil eirit mõistust siin peas ei ole...
Kolmapäev oli rahulik ja käisin ainult jalkatrennis, neljapäeval aga tuli David oma hostperega meile külla sest nad läksid sinnasamasse lilleaeda Keukenhoffi ja peatusid lihtsalt meie juures.
Reedel käisin hostemaga 35km rattasõidul ranna äärde ja õhtul tuli Halina minu juurde, mil vaatasime veidi Harry Potterit aga kuna mõlemad olime väsinud ja vajasime und järgmiseks päevaks, siis katkestasime 50 minuti pärast vaatmise ja läksime magama.
Laupäev, 26. aprill oli Kuningapäev. See tähistab uue kuninga sünnipäeva ja on see üks püha, mis ajab kõiki hollandlasi segadusse, sest neil on Kuningannapäev olnud juba päris pikka aega ja see aasta on esimene aasta, millal on Kuningapäev. Sellistel hetkedel saame meie, vahetusõpilased, olla targemad kui kohalikud, sest meil pole harjumusi mida ümber tuleb muuta ja teame algusest peale, et tegemist on Kuninga-, mitte Kuningannapäevaga. Aga sellel päeval läksime Halinaga Amsterdami Olümpia staadioni juurde, kus toimus Kingsday Festival. See oli suur festival nelja lavaga kus päev läbi tuleb muusikat ja saab tantsida või niisama istuda ja kuulata. See oli päris tore, eriti kui kõik on orantši riietatud ja hollandi lipud on kõigil näos. Õhtul läks Halina oma koju ja mina oma koju.
Pühapäeval aga nägin teda taas sest sõitsin Castricumi Grete ja Halina pere juurde. Sel päeval sai Amsterdami Ajax liiga võitjateks nii et nende pere kui tulihingeline Ajaxi toetaja pani maja ette uhke Ajaxi lipu. Õhtul vaatasime Harry Potterit Halina suurel tahtmisel ning jäime peagi magama.
Esmaspäeva hommikul magasime Gretega, nagu tavaliselt, ikka päris kaua, sest kui me üksteisel külas käime, siis ega me eriti midagi muud ei tee kui lihtsalt oleme koos vait ja magame (meie sõprus ei vaja sõnu). Kuna kedagi teist ei olnud kodus, siis vaatasime Gretega koos uue Troonide Mängu episoodi ära ja siis asusin mina tagasi koduteele.
Teisipäeval aeti mind kohe hommikul voodist välja ja veeti Den Haagi, kus läksime hostema ja tema sõbraga kolmekesi Omniversumisse, mis on mingi suur IMAX kino umbes 90 kraadise ekraaniga su ees. Nagu poolkaar. Vaatasime filmi, kuidas kasvtatakse üles elevante ja šimpanse ja noo see oli ikka päris lahe kogemus vaadata filmi nii. Kino järel suundusime Madurodami, mis on siis mudelversioon Hollandist. Väikesed majad igalpool, mida hostema ära tundis, mina aga eriti mitte. Seal oli ka suur jalgpallimuuseum, kus näidati Hollandi rahvusmeeskonna teekondi erinevatel karikavõistlustel ja ühes saalis näidati suurelsuurel ekraanil seda, kuidas nad aastal 1988 said Euroopa meistriteks finaalis Nõukogude Liidu vastu. Seal sai hiljem ise proovida, kui tugev su enda jalgpallilöök on.
Kolmapäeval ja neljapäeval magasin kodus ja tegelesin vegeteerimisega ning reedel tuli Imkje minu juurde sest läksime õhtul Her Majesty kontserdile, mis on siis Beatlesite tribute band (see oli minu teine ja Imkje kolmas kord nende kontserdil). Kontserdil mängisid nad Abbey Roadi plaati ja hiljem nende enda kokkupandud plaati, mis koosnes lugudest, mis olid kirjutatud Beatlesite liikmete poolt pärast seda, kui nad lahku läksid (näiteks Imagine, Isolation, Maybe Im Amazed ja paljud teised). Pärast kontserdi läksime bändiga pilti tegema ja nii pea kui nad uksest välja astusid, tundsid nad meid eelmisest korrast ära ja olid väga sõbralikud. Kui majast väljusime ja oma ratastele hüppasime, siis sõitsid nad oma bussiga meist mööda ja lehvitasid isegi.
Laupäeval viisin Imkje bussi peale ja siis tulin tagasi koju Bloemencorso ajaks, mis on lilleparaad mis läheb täpselt meie maja eest mööda. Sugulasi tuli ka kohale, teiste hulgas minu lemmiksugulane Jip, kes on 4-aastane.
Pühapäeval, ehk siis eile oli minu viimane jalgpallimäng, mis ostutus väga naljakaks mulle. Teise poolaja mängisime nii, et treener ütles, et nüüd võib igaüks endale ise koha valida, kus ta mängib. Ehk siis kõik ründajad, kaitsjad ja keskvälja mängijad olid nüüd valedes kohtades ja tundsin, et sellest võib väike kaos tulla. Ise läksin ka vasakründesse kuigi tavaliselt olen kas parempoolik või paremkaitsja. Tuleb tunnistada, et polnudki nii hull, kui arvasin. Siis üks hetk tegi meie tiimist üks tüdruk Luis Suareze kuulsat trikki ja pani käed palli ette, et see väravasse ei läheks. Ainus vahe selles, et tema punast ei saanud ja penaltilööja lõi sisse. Viimased 10 minutit mängisie 12 mängijaga väljakul ilma et keegi oleks märganud. Üsna meeldejääv mäng oli.
Õhtul läksime tiimiga välja sööma, mis kujunes 5-tunniseks suursöömińguks. Ei olnud mingi tavaline pirtsutamine kus "pean kaalu jälgima", me ikka sõime korralikult 4-käigulist õhtusööki ribidega ja ma ei tea millega veel. Oli meeldib ja kõige naljakam hetk oli see, kui minu kõrval istuv tüdruk Lotte üritas mulle seletada kätega, mida mingi söök tähendab (näiteks carpaccio puhul näitaks kätega kuidas liha riivitakse ja tegi lehmahääli). Kell 20.00 oli üleriigiline 2-minutiline vaikusehetk sõjas hukkunute mälestamiseks.
Täna käisin Imkjega Bpopil Haarlemis, mis on siis Bevrijdingspop ehk siis Vabaduspop. Täna on nende rahvuspüha ühesõnaga. Seal esinesid erinevad bändid ja me olime seal umbkaudu 4 tundi ja suundusime kumbki oma koju.
Homme algab kool ja mul on alla kahe kuu jäänud aega siin.
Nüüd aga pildid, mis esinevad läbisegi ja nende ritta ladumine võtaks liiga palju aega.