Minu vahetusaasta hakkas pihta 3 päeva tagasi YFU bussis, mis viis suure kamba tallinlasi ja mitte-tallinlasi Väike-Maarja gängsterhoodi, kus toimus meie imeline eelorientatiooon. Selle korraldajateks oli üle 20 YFU vabatahtliku kes kõik tulid sinna, et meiega oma lugusid jagada, meid aidata ja õpetada ning selgeks teha põhipunktid, mida tohiks ja mida ei tohiks teha oma vahetusaasta jooksul. Juba enne üritust kujutasin endale ette, kui lahe see võib tulla, kui korraldajateks on vabatahlikud ja kohale tuleb nii palju inimesi, kes on kõik täpselt samas situatsioonis minuga. See aitas minu meelest mind tohutult, et sain oma olukorrast rääkida nii eelnevate vahetusõpilaste kui ka praaegu startivate vahetusõpilastega.
Kui natuke täpsemalt rääkida, siis vabatahlike eesmärgiks oli rääkida meiega nii meie ootusest ja motivatsioonist, kohalikust kultuurist ja võimalikust kultuurišokist, enda vahetuskogemusest ja kommunikatsioonist enda Eesti pere ja sõpradega, võimalike probleemide lahendamisest ja reeglitest kui ka piiridest ehk siis mida teha võimaliku ahistamise korral pere poolt. Lisaks sellele oli meil iga päev kodugrupp, mis hõlmas siis nii Hollandisse kui Belgia flaamikeelsesse poolde suunduvaid õpilasi ja meiega rääksisid kaks vabatahlikku, kellel oli alati rääkida oma kogemustest ja nemad olid selleks et meie kõige põhjalikemaile küsmustele vastata. Täna ehk viimasel päeval tuldi veel lisaks Estravelist rääkima meile reisikorraldusest ning kontorist tuldi meile kindlustusest rääkima. Kokkuvõttes oli materjal, mida meile tutvustati ja selgitati ja ära räägiti sügavalt ja põhjalikult väga-väga kasulik ning minul on enesetunne oma vahetusaastale mineku kohta 100% paremaks läinud nii et ma olen nii tänulik nende kolme päeva eest!
Aga ega me ainult tööd seal kah ei teinud, hommikuti näiteks tantsisime nosa nosat või üllar jörbergi ja tegime hommikuvõimlemist, õhtuti aga olid lahedad meelelahutusprogrammid. Esimesel õhtul mängisime näiteks big fat ponyt, aatomeid ja molekule, baby sharki ja mingit lahedat mängu mille tagajärjel kõik pikali kukkusid, tesisel õhtul aga tegid grupid näidendeid vahetusaasta kohta, mis olid kõik suhteliselt kahtlased ja ülimalt naljakad.
Kolme päevaga tuli ka päris palju häid nalju igalt poolt ja igas suunas, Gretega (veel üks Hollandisse minev VÕP woo!) naersime ilmselt iga minut mis koos olime. Tuleb meeles pidada, et ei tohi luua endale illusioone, carglass paigaldab-carglass parandab, kõik on suht ok aga mida aeg edasi, seda täiega ok'im kõik on, me tõmbame pilke, iseloomustusse on hea kirjutada vaikne, samas naeratav (selle ette kujutamine veel parem), lauajalka on lahe, maas on mõnus süüa, pommirünnakuid on Väike-Maarjas üllatavalt palju, happy tree friends ja miks ma ei lähe pissile ja ikkagi...NI!
Ei tohiks ära unustada, et lisaks kõigele sellele leidisn nii palju uui tutvusi ja ka see on ülikasulik ja tore, kui on inimesi sinu olukorras, kellega saab alati rääkida.
Lõpetan selle tillulillu kokkuvõte suure aitäh'iga, mis on suunatud enamasti vabatahtlikele, kuid ka kõikidele teistele selle lennu /YFU 22.LEND/ vahetusõpilastele!
See ongi ELO.
See oli kõik megaOK!
Inger
